Kasutajate omaloomingu teema lol

[animegun1]

Tekstuuridega on mul ka keeruline, aga noh päris maksimumi peal ka mitte.( midagi saab ikka tehtud) P.s sul need mudelid msts mängijatele allalaaditavad?

[SasoriSama]

Pilt

Umbes 2 minutiga tehtud . Pm midagi ei viitsinud kustutada ... Ehk ei n2inud eriti vaeva aga minu arvates tuli suht normaalne ..
/ See peaks olema minu UTAUloidi alusp6hi , ma panen sellega youtube laulu yles /
_________________

[Soobel]

[tõrvik]

[raidomees]

[tõrvik]

Proovisin ka natuke papercrafti

Päev 1:
Urrrr... liim. Päris palju sai tehtud aind üks käpp ja saba jäi tegemata.



Päev 2:
PC Wolf is on guard

[Kaoru]

Väga kihvtilt tehtud ja nähtud voltimisega palju aega.

[shether]

uu, kas sellist hunti saab kuskil allalaadida või peab teda ostma?

[BrokenSoul]

[shether]

Suurimad tänud! Nüüd tuleb leida keegi printeriga .

[shether]

mingi aegunud skits...ja mingid suvalised pärismaalased jumal teab kust kohast.

[animegun1]

Kleepisin kokku ühe suure plahvatuse mitut filmi kasutades.
http://www.youtube.com/watch?v=XLJFx_A14pE

[Soobel]

Ja mis on plahvatuse põhjus?
“Gadila kosmodroom. See ehitati mõttetusse kohta, seepärast ta maha jäetigi,” ütles Kariine. Ta oli siin varem käinud.
“Päris mõtteta seda ei ehitatud. Tsivilisatsioonlased on kaotanud Pluuto, see on täielikult kärpide kontrolli all. Nad on kaotanud usu ja langenud vaimulikku kaosesse, kui nad varem tõid rauamaagi kosmoselaevadega Gudult, siis nüüd nad eelistavad selleks vajaminevad ressursid maha laristada ja plaanisid siin maaki kaevandama hakata. Aga pärast kärpide rünnakut suri Meeria linn välja, sadamad ja raudtee lagunesid. See kosmodroom on unustatud, kuna ta on keset kõnnumaad. Usk on mõistusliku elu alustala ja kui sinagi Maaemale selja pöörad, langed sinagi hingelisse kaosesse, nagu tsivilisatsioonlased, sa ei näe siis ka Namit,” jutustas nõid hoiataval toonil betoonrada mööda astuma hakates.
“Laanekatt sünnib Maaema sülle ega lahku sealt iialgi! Mitte iial ei keera laanekatt Maaemale selga!” tagus Kariine vastu rinda.
Betoonplaatide vahel kasvas rohi, angaarid kahel pool väljakut olid tühjad ja lagastatud, osa neist olid kokku varisenud. nõid juhatas Kariine kitsamale rajale, mis rohu seest vaevu paistis. Kahel pool kaitsevallidel kasvas juba mets. Nurga taga oli padriku varjus tugev maaalune betoonangaar.
“Ma tean seda, see on tühi,” ütles Kariine.
“Kust sa tead?”
“Ma olen vaadanud.”
“Hooletult vaatasid,” vastas nõid teemandiitust kangutades. Kariine aitas teda.
“Ikkagi on tühi,” ütles Kariine pimedusse vaadates. Ukes vahelt hoovas jahedat koopaõhku, üksik sisalik lipsas ukse vahelt rohu sisse. Nõid astus angaari ning ütles: “Tule, su silmad peavad pimedusega harjuma.”
Kariine astus sisse ja vaatas ringi. Siin oli niiske ja jahe, pea kohal ja eespool tundus olevat pimedam, kui oleks pidanud, siis märkas Kariine ukseava poolt valgustatud lage, mida varjas midagi suurt ja sügavmusta.
“MKB KK001 “Goon,” see on pommitaja. Hoia ainult, et see tsivilisatsioonlaste kätte ei langeks. Rohkem ei tea minagi,” ütles nõid.
Kariine taganes, läks õue, kiskus mättad ukserööbastest ning tiris uksed valla.
“See on ainus masin, mis on säilinud Meeria kosmosebaasist, ta saab ainult sulle kuuluda. Mine ja vaata, mis Pluutol toimub, löö kärpe, sest see on galaktika kõige kohutavam relv,” luges nõid Kariinele kommunikaatorit andes.
Kariine vaatas nõutult pimedusse, kosmoselaev oli must nagu öö, see kohutas Kariinet. Siis meenus talle, et selle tõi siia ema, ta ihkas veel kord tunda ema lõhna ja ta ruttas kosmoselaeva teliku juurde. Luuk ei olnud lukus, kosmoselaeva sisemus oli valgem, kui kosmoselaev väljast oli. Kariine tuletas meelde koolis õpitut, varsti sai ta tööle väikese reaktori ja lülitas sisse valgustuse. Kabiinis oli kaks pilooditooli, mingit eraldiseisvat radarisüsteemi ei paistnud. Kariine istus ning käivitas arvuti, luges kosmoselaeva andmeid.
See oli tõesti kohutav relv. Sügavmust väliskate pidi muutma kosmoselaeva päikese käes nähtamatuks, kristalli moodi tasapindadest kosnev kere ei peegeldanud radarisignaale, “külmad” ioonmootorid ei eritanud reetlikku kiirgust, mille järgi vaenlane oleks saanud kosmoselaeva leida, inertsainena kasutatav rauatolm pidi vaenlase radarid segadusse ajama. Relvastus oli veelgi kohutavam: 48 taktikalist raketti “Sarkofaag,” kõik külmade mootorite ja radarikindlate keredega, võimelised kandma kuni 480 teratonnise lõhkeekvivalendiga annihillatsioonpomme. Kosmosekoolis oli räägitud sadadest megatonnidest ja unistati gigatonnidest. Teratonnidest ei osatud seal veel unistadagi. Samuti olid unistuseks kumulatiivlaengutega teemandiitiläbivad termotuumakuulid, millega pidid varustatud olema “Gooni” neli kuulipildujat. Kariine avas luugid ja nägi kanalites kuulipildujalinte, mis olid täis poole meetri pikkusi padruneid. Selline laev võis elamiskõlbmatuks muuta mitu planeeti järjest, ta tuli vargsi, ega olnud radaritele ja teistele seiresüsteemidele kättesaadav. Selline oli Gelt pärit inseneride tippsaavutus, kärpide “Orkaan” oli selle kõrval eilne päev. Inimestele võis muljet avaldada nimetus “galaktikasisene strateegiline pommitaja,” Kariinele avaldas muljet lihtne nimi “Goon.” See tähendas katikeeles surma.
Kariine leidis sahtlist laeka ja ta unelm täitus. Ta tundis 20 aasta tagant meelde jäänud ema lõhna, laekas oli kulunud klade ja küünepliiatsid, lehed olid täis kiilkirja. See oli kati keel. Kariine kinnitas pliiatsid küüntele, avas päeviku tiitellehe ning luges: “Kati Merj Angi.” See oli ema nimi. Kariine täiendas seda, kirjutades: “Kati Karj Angi ema.” See oli Kariine tegelik täisnimi, mida keegi peale ta enda ei teadnud. Kariineks olid nimetanud ta kosmosekooli õppejõud. Kiilkirja kirjutasid laanekatid ühe käpa kõigi küünistega, kraapides teksti niimoodi puukoorde või lihvitud laua sisse. Küünepliiatsid olid Kariine ema leiutis.
Mälestused ja lugemine võis jääda pika kosmoselennu ajaks, praegu pidi laeva üle vaatama. Kariine läks lastiruumi ja pettus kergelt. Ainult ühes revolvertrumlis oli seitse raketti, kõik nad olid süsimustad ja meenutasid stabilisaatoritega surnukirste. Lootust ei tasunud kaotada, sest Kariine pühkis tolmu tehasesildi pealt ja luges, et raketid on varustatud 20 – megatonniste tuumalõhkepeadega. Kahest sellisest peaks kärpide ristleja tarvis piisama. Muidu oli kosmoselaev heas korras ja varustatud, ainult kaua seisnud. Telikute veomootorid olid korras ja “Goon” veeres valguse kätte. Kariine seadis arvuti hermeetilisuse kontrolli teostama ja läks ise õue. Ta istus kaitsevallile ning vaatas lennukit päevavalges. See oli suur ja süsimust romb, mille tagaservas paistsid kaks suurt ioonmootorit, eespool paistsid kuulipildujate luugid. Need pidid andma kuni 10000 lasku minutis. Kohutav relv. Ja emal ei õnnestunud sellega kärpe taltsutada, nõid kartis tõsiselt, et kärbid korraldavad varsti elajaliku invasiooni. Seda oli selgitanud luure, seepärast olid gelased püüdnud takistada kärpe uraanimaardlat avastamast. Aga kärbid murdsid läbi ja Kariine oli Ge kultuuri viimane lootus.


MKB KK001"Goon" in action:

“Goon” väljus hüperruumist. Kariine silus juukseid ning vaatas radariekraani. Milk jõi vett ning vaatas üle Kariine õla.
“Need on kärbid, neid on väga palju. Me oleme surmasuus,” arvas rohtlakatt. Kariine seadis teleskoopi ning peagi ilutses ekraanil ristleja “Taifuun.”
“Kas meil on mõtet üritada?” muretses Milk.
“Üritamine on ainus asi, millel praegu üldse mõtet on. Me peame planeedi ööpoole lähedusse hoidma,” vastas Kariine. Minge kuulipildujate juurde. Loodame, et meid ei ole märgatud.”
Paraku oldi küll, kapten Xeng andis käsu: “Vektoril 11c2-3fg4-9233 väljus midagi hüperruumist! Svarm 72c, minge kontrollima. Tah, kas sa näed juba midagi?”
Admiral oli võtnud ette emalaev “Orkaani” seisukorra hindamise, ta passis teleskoobiekraani taga.
“Pilved hajuvad… Ma veendun praegu isiklikult, et seal, kus ta peab olema, ei ole ei emalaeva ega kraatrit. See ei ole bluff, mida inimeste raadiojaamad räägivad, saada lennukid välja vaatlema ja kuula raadiot. Seal pidevalt räägitakse emalaeva lendamisest Euroopa kohal,” rääkis Tah.
“See on võimatu, kedagi sellist pole enam olemas, kes emalaevaga lennata oskaks,” sekkus Lan jutuajamisse. “Kõik, kes seda oskavad, nende asukoht on teada, kui keegi seda juhiks, oleks ta ammu kontakti võtnud!”
“Siis lasite ta inimestel tuksi panna. Suur emalaev ei saa haihtuda, nagu sitt õhku!” torises admiral.
Kaks lennukit lähenesid “Goonile.”
“Siin pole midagi, mis jama see Xeng ajas?” virises Nip.
“Ei, midagi liikus tähtede taustal… Ahhaa! Radar võttis üles! Aga signaal on väga nõrk, see on midagi väga väikest,” vastas Nad pingsalt juhtides.
“Näen seda!” hüüdis Nip äkitselt suunda muutes, ta vaatas hoolega nii teleskoopi kui akna taga paistvat tähistaevast, ikka ei näinud ta midagi. Nüüd oli olukord vastupidine, radarisignaal oli tugev, aga näha polnud midagi. Nip tegi järsu kaare, et mitte tolle nähtamatuga kokku põrgata.
“Ära karda, see on metallipilv,” ütles Nad, kui oli radarile ilmunud objekti veidi uurinud.
“Aga kust see tuli?” küsis Nip.
See tuli “Gooni” mootoridüüsist, sest Kariine muutis suunda. Katitüdruk aktiveeris relvad ning hüüdis: “Olge valmis, läheb andmiseks! Revolver G2, tuld!”
Sekundiks avanes pommitaja põhjaluuk, trumlist paiskus välja rakett ning luuk sulgus taas.
“Ma nägin! Midagi paistis korra suunal 145f-342d-d45a!” hüüdis Nip, Xi radar oli registreerinud pommiluugi liikumise. Nip keeras ringi, hetkeks varjutas tundmatu suur ese Maakera. Ükski radar ei võtnud seda üles. Siis märkas Nip sinakat helendust ja jälgis seda hetke, kaotas siis silmist.
“Xeng, teile läheneb midagi! Ma nägin korra midagi mootori moodi, see tuleb “Taifuuni” suunas!” rääkis Nip ärevalt.
“Ära jama, meie ei näe midagi,” vastas kapten ning käskis igaks juhuks radarid välja suunata. Äkki hüüdis keegi operaatoritest, kes ekraanil midagi märkas, “Tuleb!” ning pool sekundit hiljem raputas laeva keret võimas plahvatus. Ekraanidele ilmusid häireteated, sireenid üürgasid, Xeng käsutas mikrofoni: “Meid rünnatakse, eskadrillid 3 ja 8, minge 72c –le appi!”
Samal ajal nägi Xeng järjekordset sähvatust radariekraanil, see oli “Gooni” avatud pommiluuk.
“Ahhaa, ma näen, ma näen!” hõiskas Nad, ta oli ristleja poole suunduva sinaka virvenduse korralikult silmsidesse saanud. Xi lendas “Sarkofaagi” järel, Nad vaatas seda Maa taustal ning kirjeldas: “Kaks sinist mootorit üksteise kohal, see on mingi pikk ja süsimust ese.”
“See on rakett, lase see kohe sodiks, ühe sellise pärast kaotasime me ühe kosmosemootori, töökojad, ühe maandumisšahti, ligipääsu tagavaradele, laipu pole me kokku jõudnud lugeda!” vastas Xeng. Nad avas kohe tule, raketi purustamine ei olnud tema jaoks probleem.
“Rakett lasti puruks, me peame neid hoidma, meil on vähe laskemoona. Vaadake, et ükski kärp Maa ja meie joonele ei tuleks, nad näevad meid siis Maa taustal,” käsutas Kariine. Samas märkas ta radaril lähenevaid eskadrille ning käskis: “Andke kohe tuld, neid tuleb siia juurde!”
Milk arvas, et kättemaksutund on käes, ta jälgis ühte Xid, ootas, kuni see sobivale kaugusele jõudis vajutas päästikule. Plahvatus lõi pommitaja kabiini korra valgeks, Kariine kuulis Milki rõõmuhõiset.
“Meid tulistatakse, saatke kohe abijõude, me ju ei näe vaenlast!” hädaldas Nip. Ta keeras end ringi ning nägi Maa taustal musta raikala kujulist aparaati. Ta tulistas paar korda, raikala seljast hakkasid järjest eralduma trasseerivad kuulid, mis möödusid Xist aina lähemalt. Hetke pärast lennuk rappus, kostis mürinat, termotuumaplahvatus kõrvetas silmi… Svarm 72c lakkas eksisteerimast.
“Goon” rappus paarist tabamusest, Kariine jälgis rõhuregulaatoreid. Üks neist käivitus.
“Me peame atmosfääri minema, me kaotame õhku. Muidu jääb meie lahing lühikeseks,” ütles Kariine laeva Maa poole suunates. Kärpide eskadrill oli juba liiga lähedale tulnud. Palju ei aidanud ka planeedi ööpool, sest kärbid hakkasid orienteeruma “Gooni” jäetud soojusjälje järgi. Oht möödus alles siis, kui pommitaja hoog langes alla helibarjääri. Ülevalt lähenes neli Xid, Milk ja Iones hakkasid tulistama.
“Mis see võis olla?” arutles Xeng.

_________________

[animegun1]

Ma põhjust ei jõudnud veel välja mõelda, aga see on küll vau eriti kui sa selle ise kirjutasid.

[shether]

couldn't help but notice...

[Rey]

[Kaoru]

nii armas pilt, kas võin seda kasutada oma deskopil.

[Rey]

[Soobel]

Ma ka tilgutasin vanasti väheke:





Ja üks sõber kaevas kuskilt sellise pildi välja:


_________________

[tvk_]

kui siin juba Aki piltidest korraks juttu oli..

käed peaks ära parandama ja tite rätikule mingid lilled või südamed tegema, siis on valmis