Mis raamatuid te loete?

[Võhik]

Minu meelest on DN ikka väga erinev "Kuritööst ja karistusest". DN on rohkem äksion žanri alla kuuluv teos, kus peamiseks teemaks on ilmselt moraal. Peamine küsimus on, et "kas on õige tappa inimesi, kes on ühiskonnale koormaks". See tegeleb inimestega, kes on n-ö madalamal levelil.
Dostojevski raamatus leidis peategelane, aga et tema on eriline ja sellepärast võib tema tappa nagu mitmed teised (Napoleon jne). Seega ta oli lihtsalt enda arust kõrgemail levelil. Ülejäänud raamatu peatähelepanu koondub, aga sellel kuidas peategelane mõistab, et ta ei ole eriline, vaid täiesti tavaline inimene, kellel tema filosoofia järgi pole õigus tappa.
See raamat kujutab vaesust, kajastab narodniklust, linnastumist, Venemaa üleminekut kapitalismile, on mõjutatud erinevatest filosoofilistest ideedest (nagu näiteks nihilism, anarhism) jne. Kuritöö ja karistus on rohkem filosoofilist laadi raamat samas kui DN on tegevuspõhine.

Nagu ma aru saan siis osadele inimestele siin tõesti ei meeldi lugeda seega pikk tekst lühidalt: DN ja Kuritöö ja Karistus ei ole võrreldavad. (ning jah K&K kuulub minu lemmikraamatute hulka ja DN ei kuulu minu lemmik animede hulka)

Veel lühemalt: K&K>DN

Alustasin uue raamatuga: Richard Overy: Diktaatorid

[Stopa]

"peamine küsimus on, kas on õige tappa inimesi, kes on ühiskonnale koormaks".
Raito arvab, et ta on teistest üle, et ta on jumal ja et ta võib teiste üle kohut mõista.
K&Ks leiab peategelane, et ta võib tappa ja teiste üle ise kohut mõista ja siis arutatakse selle üle, kas see on ikka õige arvamus.

Idunno, Võhik, sinu kirjelduse järgi paistavad need asjad väga sarnased olevat oma põhiolevuselt.

disclaimer: ma ei ole lugenud K&Kd ega DNi mangat.

_________________

Arvake ära kaks kõige paremat animefrantsiisi üldse. Saatke oma variandid mulle. Võitke šokolaadi.

[Võhik]

DN-is tahab peategelane saada uue maailma jumalaks seega veel ta ei pea ennast jumalaks. K&K-s peab aga peategelane ennast kõrgemaks olendiks algusest peale. Sellest tulenevalt ka nende teoste peaküsimused ka erinevad. Kui mu mälu ei peta, siis K&K-s ei arutata kordagi kas on lubatud inimrämpsu tapmine. Seal on küsimus lihtsalt, et kellel on õigus seda musta tööd teha. DN-is aga on see ühiskonnale mitte kasulike inimeste tapmise õigustatus tähtis teema. K&K-s ei välistatud tegelikult ka kasulike inimeste tapmine. Värk oli selles, et psühhopaat lihtsalt arvas, et mõnel on õigus teisi tappa. Teisel poolel tuleb, aga usu teema sisse seega tapmise värk veidi vajub ära.

OK vb on võimalik K&K ühte tahku võrrelda DN-iga, kuid üldiseks võrdluseks on K&K liiga laiahaardeline teos. Sellepärast ei pea ma neid kuigi sarnasteks teosteks-ses mõttes, et DN-i võiks ka piibliga või mõne teise suurteosega võrrelda (kindlasti on piiblis mingi looke mis on sarnane DN-ile), kuid see ei tähenda, et need oleks olemuselt sarnased.

[shadowman]

Võhik, kui ma ei oleks kummagi teosega kursis, siis sinu jutt peaaegu et veenaks mind täpselt vastupidises sellele, mida sa tõestada üritad: DN ja K&K on praktiliselt üks ja seesama asi.

[ewty]

Jup Võhik, sinu kirjelduse põhjal võiks Kuritööd ja karistust ja Surmavihikut küll väga sarnasteks pidada. Võibolla DN autorile meeldis samuti K&K ja ta viksis mõned ideed maha?

[Võhik]

Ma failin. Ilmselt mul on väljendusoskusega probleeme-peaks mingisse väitlusringi minema või midagi. Sellele hoolimata ma oma arvamust ei muuda.

Ja nüüd lähen ruttu lugema!

[Konfusioon]

Kuritöö ja karistus algab sellega, kus peategelane sooritab teose alguses filosoofilistest vaadetest ning vähemal määral ka vajadusest tingituna kaksikmõrva, mille tagajärgedega ta terve ülejäänud raamatu kestel püüab toime tulla.
Death note keskendub peamiselt vaimsele võitlusele mõrvari ja teda jahtiva detektiivi(de) vahel. Sealne peategelane ei näita üles erilist süütunnet enda tegude eest. Surma filosoofiline ja moraalne olemus jääb death notes küllaltki teisejärguliseks.
Ainuke sarnasus, mida mina nende kahe teoste vahel näen on kahe peategelase filosoofiline vaade- üldjoontes. Nii Raskolnikov, kui Light leiavad, et neil on ideepoolest õigus tappa inimesi, kuna nad teevad seda suurema hüvangu nimel.
Kui Light kasutab seda filosoofilist vaadet terve Death note käigus ettekäändena, et inimesi tappa ja enda võimuiha rahuldada, siis Raskolnikov murdub selle filosoofia all.
Nagu Võhik mainis, siis Death note on keskendunud pigem pidevale tegevusele, kus igat osa saadavad mitmed süžeepöörded jms, samal ajal, kui Kuritöö ja Karistus on sügavalt filosoofiline teos, milles peategelane ühel momendil kolm peatükki järjest voodis lebab ning sonib.

Sarnasusi nende kahe vahel võib muidugi leida, kuid Kuritööd ja karistust ning Death note sarnasteks pidada on siiski natukene liialdus.


Juhul, kui ma nüüd selle jutuga täiesti mööda panin, siis ignoreerige seda. Mina loen hetkel Triumfikaart.

[Stopa]

On the topic of "Mida varsti tahaks lugema hakata"

[Nolifer]

Sõber laenas mulle oma H.P. Lovecrafti lugude kogumiku. Ilgelt tahaks seda juba kohe lugeda, aga kahjuks on mul siiski kohustuslik kirjandus.
Nimelt on vaja neljapäevaks "Faust" läbi lugeda.

Lisaks nendele kahele on mul ootel Stephen Kingi Dark Toweri seeria kuues raamat "Song of Susannah" (inglisekeelne)

[alarkivi]

faust on vahva raamat.

[raidomees]

Mina loen parasjagu Vilde "Mäeküla piimameest".

[Nolifer]

"Hamlet" neljapäevaks.

[douji]

Stieg Larsson suht'rokib. kaalun, kas osta kolmas raamat ingliskeelsena ära.
_________________
"Keegi peab seltskonnas ka peent vaimu esindama," ütles Vassikati.

[raidomees]

Lõpetasin eile "Ekke Moori" ja ma kardan, et pean Terry Pratchetti raamatu(d) ette võtma.

[ponytail]

"The crimson petal and the white"
19. sajandi prostituutidest
_________________
The world is coming to an end, please LOG OFF!

[Võhik]

John Keegan: "Teine maailmasõda"
teisest maailmasõjast

[Stopa]

[Muusik]

Hunter S. Thompson: "Fear and Loathing in Las Vegas"

[lostinthemist]

Kafka "Protsess" oli üllatavalt hea ja meeldiv, kuid pidin olude sunnil pooleli jätma, sest järgmine raamat oli vaja juba ette võtta. Selleks siis Hesse "Stepihunt." Esimesest leheküljest saadik hakkas tõsiselt huvitama, kuid viimasel ajal eriti palju pole saanud lugeda (jõulud!).
_________________
Minu elust ja enesest
Lõuna-Korea filmiblogi

[Võhik]

Täna hakkasin Hesse Stepihunti teist korda lugema.