2008 aasta sügishooaeg

[shadowman]

Kurozuka anidb | ann | koduleht

Kuna juba juhtus nii, et sattusin uute animete vaatamise hoogu, siis siit tuleb järjekordne pisikene review. Seekord siis keskaegne (vähemalt esialgu) fantaasiasari nimega Kurozuka.

Kuro on noormees, kellel on kuidagi õnnestunud sattuda suuremate võimude silmis ebasoosingusse ja seetõttu on talle kallale kihutatud hulk punaste silmadega kolle. Mehe minevikku täpsemalt ei süveneta, aga niipalju vihjatakse küll, et nende inimeste hulka, kes teda surnuna näha soovivad (ja neid on mitmeid) kuulub ka tema vend, kes mingisuguse äsjalõppenud sõja ajal kuidagi vastasleeri sattus ja kellele ilmselt võim pähe lõi. Aga see pole oluline; oluline on see, et Kuro on põgenik, keda ajab taga hulk retsidivistidest värdjaid. Mehe õnneks on ta aga hea mõõgavõitleja ning lisaks suudab kuidagi ka füüsikaseadusi eirata ja Matrixisse sobivaid manöövreid sooritada, nii et ega vaenlastele väga suurt võimalust ei anta.

Ühel sombusel õhtul pärast järjekordset väsitavat lahingut leiab Kuro koos oma teenriga keset sügavat metsa seisva väikese majakese, kuhu otsustab öömajale jääda. Selgub, et majaomanik on üks salapärane naine, kes nad meelsasti vastu võtab. Aga kuna naine on salapärane, siis järelikult on tal Saladus. Ning muidugi ei suuda Kuro kaua oma uudishimu vaos hoida ja varsti ta lähebki naise magamistoa ukse vahelt sisse piiluma ja saab Saladuse teada. Loomulikult on ka jälitajad varsti platsis ja pärast järjekordset kõva võitlust ning ohtrat verevalamist on Kuro ja tolle salapärase naise saatused lõplikult seotud. Sest Kuro teab Saladust ja tahab ka ise sellest osa saada.

Ma saan aru, et see sisukirjeldus ei ütle vist anime kohta kuigi palju, nii et lisan mõned märksõnad: palju verd ja mõõgavõitlusi, sünge atmosfäär, üleloomulikud võimed, ebainimlik valulävi, surematus ja fucked up love story. Aga ärge laske sellest korduvast võitluste mainimisest ennast heidutada. Vähemalt esimese osa järgi tundub, et sarjal on ka sisu olemas.

Mis mulle selle anime juures meeldis, oli tohutult hea visuaalne külg. Animatsioon oli suurepärane ja võitlused oma dünaamika tõttu väga nauditavad. Seisvaid kaadreid praktiliselt ei kasutatudki. Ka artworkile ei saa midagi ette heita. Sellest küljest kuulub anime tippklassi, loodetavasti sellest kujuneb ka sisu poolest kobe tükk.

Kuna hea fantasyga on kogu aeg kitsas käes, siis mina igatahes jätkan esialgu selle sarja vaatamist. Kolmest animest, mille kohta ma siia kirjutanud olen, on see vaieldamatult parim. Või noh, vaielda muidugi võite (ja peategi), aga minu arvamust pilootosa kohta see vaevalt kõigutab.

Hinnang: Jätkan vaatamist

Pildid:

Kuro


Veel Kurot


Saladuslik naine


Koll


Kuro ja Naise vahel hakkab keemiat tekkima


Ebaõnn, noh

[cenorig]

Nii, Kurozuka...
OP võlus mind kohemaid. Karjuv jaapani metal. Kõlas nagu Death Note'i kurikuulus 2. OP. Bändiks oli küll WAGDUG, aga nagu uurimise järel selgus, oli külalislauljaks selles palas - ülla-ülla - solist Ryo bändist Maximum the Hormone. Laulu nimeks "Systematic people". Umbes nagu "What's up people?" või mis. Igatahes OP sisaldas palju vilkuvaid värvindusi ja üksinda kõndivat tüüpi, taustaks mingid teised tüübid, natuke religioosse maiguga pildikesi ja kui lõpus siis tüüp teeb silmad lahti, ärkab üles kuskil varemete keskel ja kui see kaamera temale fokusseerides liigub - siis on tunne, et kurat, noh, ma olen seda varem näinud ju. Ahjaa, stuudioks MADHOUSE ka veel.
No siin on OP - http://www.youtube.com/watch?v=o_-ZSvI_dNM
Ja pilt OP-ist:



..

...

.....


ahjaa, animest endast ka
No et ka mina Jätkan vaatamist. Animatsioon on tõesti hea, aga väga vaimustuses ma sisust pole. Esimene osa oli puhtalt kakluse peal üles ehitatud. Süžee kohta ainult seda, et surematus võib olla kas väga lahe või väga nõme. Väga lahe oleks siis, kui sellega seotud mured ja rõõmud kõik välja tuuakse. Anime lubab eeldada, et näeme Kuro ka mitme-mitme sajandi pärast. Mul poleks midagi sellise käigu vastu, eriti kui sellega kaasnevad kõik psühholoogilised tagajärjed. Kuid võib ka olla, et anime keskendub ainult võitlusele mingite zombie-sõdurite vastu ja see oleks lame.

Ja mõni ehk pani tähele juba alguses, et kes see muu rändab Benkei-nimelise munga seltsis, kui Jaapani kuulus kangelane Yoshitsune. Seda ka hiljem animes mainiti ehk seegi lugu kasutab jälle kuulsaid müütilis-ajaloolisi tegelasi. Mitte, et see midagi tähendaks, lihtsalt trivia.
_________________
xyz

[ShinNatsume]

[shadowman]

Mouryou no Hako anidb | ann | koduleht

On üks tüdruk nimega Kusomoto. Käib tütarlastekoolis. Pärit vaesest perekonnast, ei hiilga ei intelligentsi ega välimusega ega pole ka eriti hea suhtleja. Ühesõnaga heidik.
Ja on Yuzuki. Klassi ilusaim tütarlaps, naiselike kommetega, intelligentne ja mõistatuslik. Kõigi imetlusalune, kuid liiga täiuslik, et keegi tema sõbrustama julgeks minna.
Ka Kusomoto imetleb Yuzukit. Tüdruk on kõike, mida tema ei ole - noor, ilus ja tark. Kuzomoto on küll noor, aga mitte just kaunitar. Ja varsti saab temast vana ja kole naine. Nagu tema ema. Kusomoto teab seda. Sellepärast ta vihkab oma ema.
Aga mingil salapärasel põhjusel hakkab Yuzuki temast huvi tundma. Varsti saavad neist sõbrad ja selgub, et neis on nii mõndagi ühist. Ka Yuzuki vihkab vananemist. Lisaks väidab ta, et ta on tegelikult Kuzomoto reinkarnatsioon, nagu Kuzomoto on tema reinkarnatsioon. Kaks, kes on üks.
Siis on veel üks detektiiv, kes sõidab rongiga ning vaevleb minevikuõuduste käes. Ja on üks mees, kes kannab kaasas karpi noore tüdruku peaga, mis teeb "hoo".

Jah, see oli veider kokkuvõte, aga tegu on ka veidra animega. Exactly my cup of tea. Selline mõnusa atmosfääriga psühholoogiline thriller, millest tõotab tulla üks väga omapärane detektiivilugu. Animatsioon, mis on järjekordselt väga hea, meenutab natuke Makoto Shinkai stiili (olgu öeldud, et märksõnaks on tegelikult Madhouse+CLAMP). Väga ilus, aga väga sürr anime. Kõigile ei pruugi meeldida, aga minu jaoks vähemalt esimese osa järgi otsustades selle sügise kohustuslik vaatamine.

Hinnang: shadowmani valik - sügishooaeg 2008

Pildid:

Piinlikud hetked.


Lihtsad tüdrukud - keerulised mõttekäigud.


Sakuraõied ja keelatud viljad.


Kägista mind natuke veel, palun!


Rääkivad pead ja mõistmatud kadedushetked.


Ängistavad mälestused.


Igavene eluring.

[cenorig]

[shadowman]

[Miiia]

See Kurozuka tõotab tõepoolest midagi väga head tulevat. Ootan huviga kolmandat osa.
tsekkisin ka Kannagi't. Esmapilgu järgi otsustades on see nii, et noh igavuse peletamiseks ajab asja normaalselt ära.

[Will]

Michiko to Hatchin on suht julm werk. Samurai Champloo tegijatelt ehk manglobe'i kvaliteet. Esimene osa pani lihtsalt suumulgu kinni. Kõik oli nagu väga uskumatult hea. Esimesed minutid tundusid juba kaifid ja no OP oli lihtsalt üks parimaid mida eal nähtud (sarnasus Cowboy Bebop'i ja FLCL [vespa] omaga). Esimene osa palju välja ei reetnud, aga paistab, et siin on peidus veel enamadki.
Kuna ma eriti osav sulesepp pole, siis ehk keegi teine teeb sissejuhatusele midagi lisaks.

Ühesõnaga
Parim sügishooaja anime

Ok,ok ... Skip Beat on ka üle õukei.

[PlastiLiin]

Ma vaatasin ka nüüd Michiko to Hatchin'i

Lühike minu arvamus, võib sisaldada spoilereid:

Kui ma alguses nägin seda tüdrukut söögilauaääres vanemate ja õe, venna poolt noritavat või nii, siis ma mõtlesn kohe:"Nonii, jälle üks tüüpiline Tuhkatriinulugu." Ja see ta oligi, enamus osa näidati kui kuri ta kasupere on ja kui hea tüdruk ta ise on, proovides niiviisi vaatajat temale kaasa tundma panna. Ootasin juba seda hetke kus ta alles näitab oma perele koha kätte ja vaataja teeb "Hurraa! Viruta kõvemini!" Väga tüüpiline lugu, eriliseks võibolla muutis minu jaoks ainult see Mehhiko osa. Nad oleks võinud sellele tüdrukule ustava lemmiklooma koera ka anda(tema ainuke sõber, nuuks), kelle ta kuri kasupere oleks saanud ära tappa või midagi, siis oleks saanud teda oma laua taga nuuksumas näidata, koera pilt käes. Noh, see kassi asi oligi peaaegu nii.

Aga järgmise osa vaatan igaksjuhuks ikkagi ära, äkki võtab mingi huvitava suuna ja laseb nendest tobedatest stereotüüpidest lahti. Ma väga loodan seda, kuna anime visuaalne pool mulle tegelikult suht koht meeldib, aga täielikku jama ma ka ei vaataks, ükstapuha kui kena ta välja näeb.

Esimese osa põhjal küll seda seriaali ei soovita vaadata.

[tyger]

Kas ma olen ainuke kes Chaos;Head'ist midagi aru ei saa?

Üldjoontes on 08 sügis ikka väga hästi välja kukkunud, palju vaatamisväärseid animesid kokku suudetud joonistada. Võiks iga hooaeg selline olla .
_________________
Animelist ver5.

[Will]

Tytania - päris keeruline ja üksluine, kuid annaks võimaluse. Kui tyger pole Chaos;Head'i lõngapunumisele pihta saanud, siis mina sellele asjale.
Tegemist sis mingi kosmoseodüsseiaga vms'ga. Animeerijaks on Artland ("Mushishi" ja "Bokura ga Ita" nende käest läbi käind). Soovitan mõnel kosmoseseebihuvilisel oma arvamust lisada.

Lugege ja vaadake edasi ...

Vaatasin 4-5 osa ära ja panen hetkel hold'ile.
Tuleb kas totaalne äpardus või epic teos.

[Ummi]

[shadowman]

Kas ma olen ainukene weirdo, kellele Mouryou no Hako meeldis? Võibolla peaks mõnda psühhiaatrilist asutust külastama sel juhul.

Chaos;Head on selle kõrval sama lihtsalt mõistetav kui Muumioru lood.

[acousmatique]

Tõmban seda hetkel. Suured tänud tegijate ülevaadete eest, palju kergem on valida kui keegi on eeltöö ära teinud.

Tytania - pikka kirjeldust ei hakka andma, kuid see üks episood mida Vabarnamees mind vaatama pani oli igav, etteaimatav ja totaalselt ülemängitud. Jätan vahele.
_________________
☞ [...LIL B MIXTAPE PLAYING VERY LOUDLY...] ☀

[zindrel]

[acousmatique]

Mouryou no Hako - seeria peab esimeste minutitega ikka midagi enamat pakkuma kui kui CLAMP'i character design'id, mingi mõistatuslik friiki kräpp ja stereotüüpsed VÄGA TARK ÕPILANE ning NATUKE OHMU ÕPILANE-tegelaskujud. Panin faili 4:19 paiku kinni, ei jätka vaatamist.
_________________
☞ [...LIL B MIXTAPE PLAYING VERY LOUDLY...] ☀

[Cino]

Esmalt siis anime, millest siin veel vist juttu pole olnud:
One Outs - Ebatavaline pesapalli teemaline anime Kaiji autoritelt. Pinget on seni suudetud hästi üleval hoida ja osadest osadesse venivatate pesapallimatšide asemel (nagu paljudes spordianimetes kipub olema) on keskendatud pigem inimpsühholoogiale ning mängu varjatud külgedele.

Tegevus algab kui allakäinud staarmängija Kojima kohtub riskialti söötja Toua'ga, kes harrastab veidrat pesapalli sarnast hasartmängu One Outs. Kuigi Toua ei ole tehniliselt kõige parem söötja, on tal varuks palju salakavalam relv - nimelt oskab ta hästi oma vastaseid lugeda ja nende nõrki kohti leida ning teab täpselt millal millistele nuppudele vajutada.

Seni vaadatud sügishooaja animetest on see mulle parima mulje jätnud.

Ja muud:
Kannagi - OP meeldib väga. Iseenesest polegi see anime midagi väga erilist või originaalset, aga parajalt lõbus ja nunnu ning ilus animatsioon pealekauba, nii et hea meelega vaatan edasi.
Chaos;head - Lootsin sellest pisut enamat või ehk lihtsalt teistsugust. Arvasin alguses, et tegu on millegi Higurashi moodi animega, aga loomulikult on sellest asi kaugel. Samas ei saaks öelda, et see halb oleks, kuigi 4 osa põhjal on selle kohta raske midagi arvata ka veel, sest kahtlemata see on üks neist animetest, millest alles lõpus hakkad aru saama. Arvatavasti jätkan vaatamist.
Toradora - Lugesin esmalt natuke mangat, mis jättis päris hea mulje ning pettusin siis animes - tegevus oli kuidagi kiirustatud ja segasem ning pärast teist osa jätsin pooleli. Jätkan kunagi hiljem.

EF ja Clannad ootavad veel oma järge, aga need ma võtan ette siis kui neist natuke rohkem osi väljas on. Ma olen päris kindel, et mõlemad on head ja sel juhul on mõnusam juba rohkem episoode korraga vaadata.

[shadowman]

Michiko to Hatchin tundub huvitav. Aga kuna ma kipun nende kolmegi animega, mida vaatama olen jäänud, graafikust maha jääma, siis jääb selle vaatamine ilmselt hiljemaks. Kui üks hetkeljälgitavatest sarjadest ära peaks kukkuma, siis see on igatahes esimene, mis tühjaksjäänud kohta endale proovib haarata.

acousmatique - ma ei viitsi hakata kirjutama midagi stiilis "loll, vaata ikka edasi, nelja minutiga ei ole animest võimalik õiget muljet saada", sest tegelikult saan ma tavaliselt ise ka juba esimeste minutitega enamvähem aru, kas mingi anime sobib minu jaoks või mitte. Kui ei meeldi, siis ei meeldi.
Kuid vähemalt niipalju tahaksin ikkagi selle sarja kaitseks öelda, et su esialgne mulje, nagu kubiseks see stereotüüpsetest tegelaskujudest, on petlik. Character developmenti ei ole küll alguses päris nii palju kui mõnes teises heas sarjas, kuid tegelaskujud on siiski piisavalt omanäolised, et seda mitte miinuseks pidada. Minu jaoks on sarja võlu kusagil mujal. Ja mis neisse nn väga tarka ja natuke ohmusse õpilasse puutub, siis kuigi neil on loos oluline koht, ei ole tegu kaugeltki mitte peategelastega. Seepärast võiks nende puhul mõningase stereotüüpsusele kaldumise isegi andestada (kuigi ma ei arva, et sellel konkreetsel juhul siin midagi andestamistvajavat on).

[acousmatique]

[tõrvik]

Ei hakkanud uut teemat selle jaoks looma kuna see tuleb alles 2009 välja. Ei jõua ära oodata