Tagasi


 

 

 

 

 

FLCL (Furi Kuri)
þanr: komöödia / ulme / mecha
formaat: OVA (6 osa)
välja antud: Gainax / 2001-2002
arvustaja: Sachi



Nandaba Naota on mornivõitu põhikoolipoiss, kes elab koos isa, vanaisa ja paksu laisa kassi Miyu-Miyuga kusagil kauges provintsilinnas, kuhu keegi kunagi ei tule ja kust harva ka kuhugi minnakse. Tema parimaks kaaslaseks on tema USAs elava vanema venna kergemeelne ja kroonilise popitegemise all kannatav tüdruksõber, kellega ta tihtipeale jõe ääres aega veedab. Naota elu on vaikne, hall ja igav; tema ümber ei juhtu kunagi midagi erilist, ainult igapäevast. Vähemalt tema enda arvates. Ühel päeval aga kõik see muutub: kes-teab-kust vurab kohale üks kummaline banaanikarva motoroller, mille peal istub üks veelgi kummalisem neiuke-daamike. Haaranud oma sinise põriseva kitarri, annab ta Naota hallile igapäevaelule ühe vägeva tohlaka vastu pead. Pärast seda pole elu linnakeses enam endine. Sündmused, mis nüüd aset leidma hakkavad, on nii kentsakad, üleloomulikud ja ootamatud, et Naotagi peab endale tunnistama: ka tema kodulinnas võib olla elu lõbus ja huvitav.

Autorid pole loomingulisusele piire pannud ja tulemuseks on anime, mis lööb oma vaimukuse ja ettearvamatusega. „FLCL” kisub vaataja suunurgad kõrvuni ja kõrgemalegi veel. Siiski pole tegu mingi sajaprotsendilise mõttelagedusega: jaburavõitu üldpildi tagant võib tähelepanelikum vaataja leida ka tõsisemat sisu: täiskasvanulike laste ja lapsikute täiskasvanute vahelised suhted, rahulikust igapäevaelust tulenev õnn või õnnetus, pealetükkiv avalik arvamus. Mingit keskset teemat (maailma päästmine, Võidu Saavutamine... misiganes) „FLCL” aga ei järgi, ja pole vajagi. Igav ei hakka sellegipoolest hetkekski: just selles peitubki „FLCL” isemoodi võlu.

Animatsioon ja joonistusstiil klapivad hästi tegevustikuga: animaatorid on loonud pildi, mis oma fantaasiaküllasusega sisule sugugi alla ei jää. Ka muusika on piisavalt hea, et ületada lihtsa taustamüra ülesannet ja jääda meelde veel pärast seeria lõppugi. Ühesõnaga: asja tehniline pool on on lahendatud just nii, nagu vaja.

„FLCL” on kahtlemata üks paremaid animesid, mida minu silmad näinud on. Animatsioon, muusika, seiyuu, joonistusstiil ja sündmustik sulavad kokku üheks kenaks tervikuks, milles pole midagi liiga palju ega liiga vähe. Ma tõesti ei oska välja tuua ühtegi tõsisemat puudust, mis üldpilti rikuks. Kurb on muidugi, et midagi nii vahvat kestab vaid kuus lühikest osa, ent seeria pikemaksvenitamisega oleks naljad kaotanud oma uudsuse ja tegelased sära.

Siiski: esimeseks sissejuhatuseks animemaailma see OVA-seeria ei sobi. Et kõigist kaootilistest, parodeerivatest ning ajuvabadest naljadest ka täit mõnu tunda, peaks vaataja jaapanlaste multifililoominguga juba pisut tuttavam olema. Vastasel puhul võib seeria tunduda lihtsalt liiga võõrastav ja segane. Kes aga mõnda animet juba näinud on ja komöödiaid vähegi kannatab, peaks seda kindlasti nägema. Pärast mõne kliðeedest kubiseva üledramatiseeritud action-wannabe vaatamist mõjub FLCL värskendavamalt kui jääkülm kokakoola kõrbes eksinule.




hinne: 8.23
hindajaid:147