Esimene “Full Metal Panic!” tekitas minus vastakaid tundeid. Alguses paistis olevat tegu hea komöödiaga, kuid hiljem venis asi pikkadeks mechalahinguteks ning lõppkokkuvõttes oli tegu üsnagi kehvapoolse süžeega animega. Seetõttu olid mul põhjendatud kahtlused ka järje “Full Metal Panic? Fumoffu!” suhtes. Seda meeldivam oli eksida, sest “Fumoffu!” hõlmab just seda, mis mind esimeses osas köitis: seeria peategelase, lapsest saati sõjaväes teeninud ning tsiviileluga mitte kokku puutunud 16-aastase sõduri Sagara Sosuke esimest kokkupuudet tavalise eluga.

Kahjuks eeldasid seeria loojad, et vaatajad on esimese osa juba rõõmsalt ära vaadanud. Seetõttu on jäetud selgeks tegemata, miks Sagara seal üldse on ja mis teda teise peategelase Chidoriga seob. Samuti tuuakse aeg-ajalt sisse tegelasi esimesest osast, nende kohta täpsemat informatsiooni andmata. Lühidalt: Chidoril on mingid kummalised võimed, mis seavad ta näiteks KGB ja mitmete terroristlike organisatsioonide sihtmärgiks. Sagarale on antud ülesandeks Chidorit kaitsta.

“Fumoffu!” koosneb episoodilistest osadest: teisisõnu, iga osa on iseseisev jutustus ning nad pole omavahel seotud. Lühidalt on tegemist tavalise sitcomiga, kuid vähemalt naljakaga.

Sagara võimetus tavaliste inimeste vahelistest suhetest, kommetest ning tavadest aru saada on naljakas, kuigi lõpuks hakkab see ennast kordama. Siiski, enne kui see liiga tüütuks muutub, lõpeb seeria ära, nii et hullu pole. Samuti on Sagaral komme lahendada olukordi sirgjooneliselt ja sõjaväeliselt - teisisõnu, kas siis ebameeldivused õhku lasta või siis nende pihta tulistada. Tihti juhtub, et mitte Sagara ei kaitse Chidorit, vaid vastupidi - Chidori peab Sagara ebameeldivatest olukordadest päästma. Lõpptulemuseks on palju naeru ja lusti.

Ka kõrvaltegelased on piisavalt meeldivalt välja toodud - olgu siis selleks kummaline kooli õpilasnõukogu juht või rahuarmastav ja lillinuusutav ragbimeeskond, poolpime karateklubi juht või Sagara klassikaaslased. Tihti ületatakse absurdihuumori piir, kuid ma pean ikka ja jälle kordama - see on vähemalt naljakas.

“Fumoffu!”s on ka tugev annus ecchit, mis siiski sobib sinna. Palja liha ja aluspesu näitamisega ollakse siiski tagasihoidlikud, välja arvatud mõned osad. Parim näide sellest on episood, kus Sagara seltskond läheb kuumaveeallikatele ning kõik mehed peale Sagara üritavad meeleheitlikult naiste poole piiluda. Naiseihu näidatakse seal päris palju, kuid huumor jätab selle varju. Sõjafilmi paroodiana teostatud rünnaku naiste poolele ja tegelaste omavahelise dialoogi eest tahaksin ma tegijatel kätt suruda ja neile saket välja teha. Ecchi jääb tahaplaanile ning ei häiri.

Tegelaskujud ja ka taustad on kenasti joonistatud, kuigi mõnikord tekib tunne, et liiga palju tähelepanu on pühendatud naiste kaunite kehavormide kujutamisele ning muu on natuke hooletusse jäetud.

Ka muusika jääb taustale ning ei moodusta midagi eriti meeldejäävat.

Lõpetuseks: hea komöödia.