Tagasi


 

 

 

 

 

Read or Die
þanr: märul / ulme
formaat: OVA (3 osa)
välja antud: Sony, Studio Dean / 2001
arvustaja: hjarg



“Read or Die” ei ole tavaline märulianime, nagu ka peategelane Yomiko Readman ei ole tavaline superkangelane. Yomiko on küll salaagent, kuid ta pole ei CIA, MI6, KGB ega vastava Jaapani salateenistuse ustav ja andunud töötaja, vaid Briti Raamatukogu salateenistuse agent, hüüdnimega “The Paper”. See ei tähenda, et Yomiko peamiseks ülesandeks on raamatute tagastamisega hilinenud inimese jahtimine - kaugel sellest, vastasteks on ikka maailmavallutust plaanivad pahad. Siiski, nagu ka pealkiri näitab, on lugemisel ja raamatutel selles animes suur tähtsus.

Juba “Read or Die” algus on paljuütlev. Müstiline paha ründab Valget Maja, sunnib presidendi kaitsemeeskonna taganema ja presidenti püksi laskma, hävitab USA ühe sümbolitest ning seejärel küsib imestunud näoga: “Kas see ei olegi raamatukogu?” Ning jalutab pettunult edasi.

Üldse on pahad “Read or Die’s” omapärased. Tuntud nime all I-jin, on nad kunagiste suurmeeste/naiste kloonid, kes on aga oma prototüüpidest küllaltki erinevad ning suuremate võimetega. Näiteks Otto Lilienthal, õhulennunduse pioneer võimega oma lennumasinaga ülisuurtel kiirustel lennata; Jean Henri Fabre, putukateaduse isa, võimega kontrollida putukaid. Või siis jaapani samurai Gen-Nai Hiraga, kes Edo ajastul mõtles välja masina nimega Elekiter (elektri säilitamiseks) ning kes seda nüüd väga suure eduga oma vastaste vastu kasutab.

Nimekirja võiks jätkata, sest kuigi OVA on ainult 3-osaline, on I-jine seal isegi rohkem kui vaja. Tõsi, see on ka viga - neile lihtsalt ei jõua piisavalt tähelepanu pöörata, tutvus enamikuga jääb pinnapealseks ning paarile nendest ei vaevuta isegi nimesid panema. Osad saavad aga lihtsalt minuti eetriaega, mille käigus nad suurt midagi ei tee - näiteks Beethoven lihtsalt mängib natuke orelit ja ei lausu sõnagi. Sellest on tegelikult natuke kahju, ma oleksin eelistanud vähem, kuid elusamaid ja reaalsemana tunduvaid pahasid, praegused tunduvad lihtsalt papist väljalõigatuna.

Nii, pahadest on küllalt räägitud. Nüüd peategelase juurde. Nagu mainisin, ei ole Yomiko Readman tüüpiline superkangelane. Vaikne, kohmakas, natuke eluvõõras ja loomulikult prillidega noor neiu, kes tundub elavat hoopis oma unistustes, mitte aga reaalses maailmas. Ja muidugi tema armastus raamatute vastu - elukohaks on tal neljakordne nähtavasti mahajäetud elumaja, mis on raamatuid pungil täis ning kuhu ta ise mahub ainult katusekorrusele elama. Üldse on raamatutel Yomiko elus suur roll. “Read or Die” armsaimad kohad on need, kus Yomiko pooluneleva pilgu ja õnnest särava näoga raamaturiiulite vahel liigub.

Kuigi Yomiko tundub Bond, James Bondist nii erinev kui võimalik, ei tähenda see, et temas superagendi algeid ei ole. Vaatamata oma kohmakusele on ta vajaduse korral võimeline kiiresti liikuma ja reageerima. Samuti on tal oma erioskus - paberi kasutamine vastavalt oma soovile. Lühidalt saab ta tavalisest paberist teha þiletist teravama lõikevahendi või meetripaksusest terasplaadist tugevama kaitsevahendi. Lisaks veel nii mitugi trikki, mis jäägu vaataja avastada.

Nagu mainitud, on tegemist ainult kolmeosalise OVAga. Tänu tegelaste virr-varrile ei saa loota eriti sügavat sisu ning aeg-ajalt jätab anime pealiskaudse mulje. Siiski, “Read or Die” on huvitav ning päris mitme pingelise stseeniga. Samuti teeb süþee paar üsnagi huvitavat pööret, nii et vaatamisrõõmu pakutakse küllaga.

Hulgaliselt rõõmu leidub ka joonistusstiilis. Sujuvad võitlusstseenid, mida on lausa lust vaadata. Lisaks veel huvitav maailm, kus segunevad steampunk, tänapäeva tehnoloogia, eelmise sajandi alguse traditsioonidest kantud Briti Raamatukogu sisustus ja töötajad ning lõpuks ka tsipake ajalugu. Kõik see on kenasti joonistatud ning tundub, et loojad on oma tööd tõeliselt nautinud. Ka tegelaskujud väärivad kiidusõnu - eriti Yomiko iseloom on ka joonistusstiilis väga täpselt kujutatud.

Algusmuusika tuletab natukene meelde bondifilmide algusteemasid, eriti visuaalselt. Samuti on muusika sellele puhtalt instrumentaalne, lihtne, lööv ja meeldejääv. Ka ülejäänud heli jätab hea mulje, kuigi aeg-ajalt kipub tahaplaanile jääma. Kiitust väärivad Yomiko ja tema partneri, miss Deep’i seiyuud, kes on suutnud oma tegelaskujusid meeldejäävalt ja hästi välja tuua. Samas, inglisekeelne dubleering on “Read or Die’l” eriti jube - vältige.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi “Read or Die’l” puudub sügavam sisu, on tegemist pooleteise tunni jagu suurepärase meelelahutusega, mis on kindlasti vaatamist väärt.




hinne: 8.22
hindajaid:91