Tagasi


 

 

 

 

 

Key the Metal Idol
anr: ulme / mrul
formaat: seeria (15 osa)
vlja antud: Studio Pierrot / 1994
arvustaja: pansomon



Key on kummaline ja vaikne tdruk. Tema vanaisa oli teadlane, kelle elutks oli inimesesarnaste robotite valmistamine. Millegiprast hakkas ka tema ttrettar ennast robotiks pidama ning kaotas vime vljendada inimlikke tundeid. Peale vanaisa surma peab abitu Key minema laia maailma, ainsaks lootuseks vanaisa poolt jetud mstiline snum, mille kohaselt vib Key taas inimeseks muutuda, kui ta vidab 30 000 inimese armastuse.

Ma poleks eales uskunud, et depressiivne seeria, mis pajatab jaapani popmuusikamaailmast, viks mulle huvi pakkuda. Kuid Key nol on tegu sna erakordse saavutusega. See on tume ja tehnoloogiline Pinocchio-lugu, mis rgib erakordsetest talentidest, julmast ja verisest muusikamaailmast, liinimlikest vimetest ja robotitest, ning teeb seda tiesti surmtsiselt. Seeria on htaegu kurb ja ilus, kuid teps mitte imal. Tempo on kll sna aeglane, kuid see-eest kogu aeg pingeline ning pikitud vga kenade mrulistseenidega. Kogu lugu on sna raskelt jlgitav, kikidest nanssidest arusaamise nimel tuleb vahest pris tsiselt pingutada, olgugi, et tegevus kuigi kiirelt ei arene.

Vga raske on Keyd kuhugi liigitada, tegemist on tiesti ebatraditsioonilise animega. Seeria esimesed 13 osa on tegelikult kik ks pikk ja unenoline eelmng (mille jooksul esitatakse rohkem ksimusi kui pakutakse vastuseid) kahele viimasele pooleteise tunni pikkusele osale. Viimase kahe osa jooksul juab aga sari vga vimsa kulminatsioonini, antakse vastused suuremale osale tekkinud ksimustest ning pannakse loole ilus punkt.

Kui pris lpuni aus olla, siis ma saan aru miks paljudele inimestele Key ei meeldi ning miks seda tihtipeale igavaks peetakse. Seeria on kohati vga aeglane ning peategelasest hakkab lausa kahju, kuna ta on justkui rikki linud nukk, mis proovib psti tusta, kuid ei saa sellega kuidagi hakkama. Sellegipoolest on minu meelest tegu jaapani animatsiooni musternidisega usutavad ja inimlikud tegelaskujud, vga omaprane ulmeline see, tasemel teostus ning suureprane muusika (niteks Key poolt seriaalis lauldud lugu on minu meelest kvasti parem kui enamus pris popmuusikast).

Kindlasti ei ole tegu lihtsakoelise vi kergelt meelelahutusliku animega. Kohati tundub, et seeria autorid on pdnud tungida liiga sgavale. Kuid nneks suudetakse seeria lpuni judes suurem osa sasipuntratest lahti harutada ja lahtised slmed kokku siduda. Tulemusena moodustub ilus tervik.




hinne: 7.94
hindajaid:16