Urashima Keitaro on lühidalt öeldes hädapätakas. Üritab (ebaõnnestunult) kolmandat korda ülikooli pääseda ja kogu elu jooksul pole tal tüdrukut olnud. Lisaks kõigele sellele unistab ta tüdrukust, keda ta lapsena kohtas ning kelle nime ja nägu ta enam ei mäleta. Pole just kõige seltskondlikum tüüp... aga just tema on "Love Hina" peategelane.

Seeria esimeses osas saab Keitaro osaliselt vastu tahtmist Hinata võõrastemaja peremeheks. Hinata võõrastemaja on aga muudetud tüdrukute ühiselamuks - seega on Keitaro ainus mees majas. Tütarlaste kohta võib öelda, et tegemist on tüüpiliste tegelastega - seal on vägivaldne ja lärmakas tüdruk, seal on vaikne ja vägivaldne mõõgalembeline tüdruk, seal on vaikne ja tagasihoidlik tüdruk, seal on sakelembene ja laisk tüdruk, seal on salapärane, lapsik ja geniaalne tüdruk. Ei midagi, mida poleks varem korduvalt nähtud.

Keitarol on rumal komme tüdrukutele just kõige ebadiskreetsemates olukordades peale sattuda ning lõpptulemus on alati üks - järgneb metsik tagaajamine ja Keitaro saab haiget. Väga haiget.

"Love Hina" suutis mind tegelikult päris mitu korda naerma ajada, kuid igal asjal on piir. Ühel korral Keitarot hoolikalt sihitud lõuahoobist orbiidile lendamas näha võib ju tõesti suunurgad tukslema panna, kuid kui seda juba kümnendat korda näed, tundub see olevat tüütu ning veel paari korra pärast haigutama ajav.

Mitmed seeria osad ei ole omavahel eriti tihedalt seotud ning tunduvad olevat pigem eetriaja täiteks. Kuigi, tuleb tunnistada, on ka häid osasid, mis mind vähemalt muigama ajasid ja kus tegelased tundusid reaalsete, mitte kahemõõtmeliste, papist välja lõigatute ning stsenaristi poolt hommikul peale üleliigse sake tarbimist välja mõeldutena, nagu päris paljudes teistes osades.

Osade omavaheline siduvus jätab soovida, huumor jätab soovida, tegelased jätavad soovida. Lisaks on Keirato ja Narusegawa Naru (teine peategelane) armastuslugu vürtsitatud liiga paljude arusaamatuste ja mõttetu vägivallaga ning jätab vähemalt mind täiesti külmaks.

Animatsioon on selle eest "Love Hinas" hea: tegelased ja ka taust on hästi joonistatud, animatsioon sujuv, joonistajad on oma fantaasiat hästi ära kasutanud. Kindlasti on tegemist parima osaga "Love Hina" juures.

Lõpetuseks: kuigi "Love Hinal" on häid külgi, ei ole tegemist animega, mille peale tasub oma aega raisata. Samas, kui teile ecchi-komöödiad meeldivad, sobib "Love Hina" teile ideaalselt.