Tagasi


 

 

 

 

 

Samurai Deeper Kyo
anr: mrul / draama
formaat: seeria (26 osa)
vlja antud: Studio Deen / 2002
arvustaja: pansomon



Esmapilgul vib Kyo ksjagu Rurouni Kenshinit meenutada ristimrgilise armiga ja kahestunud isiksusega skisofreenik, kelle ks mina on vitmatu ja verejanuline mgamees, teine aga kentsakas oro-oro-pu. Seetttu hakkasin seeriat vaatama pisut skisolike tunnetega ks pool minust janunes uue samuraiseeria jrele, teine pool aga pelgas, et tegemist on lihtsalt he thise Kenshini klooniga. nneks piirdusid sarnasused kahe seeria vahel siiski eelloetletuga. Paralleele leidub kll teisigi mlemates seeriates on tegelaskujud osaliselt reaalselt eksisteerinud inimesed (SDKs Oda Nobunaga) ja tegevus toimub reaalsete sndmuste taustal (Sekigahara lahing), kuid siiski on Kyo Kenshinist piisavalt palju erinev.

Paari snaga sisust. Yuya-san on pearahaktt sihvakas neiu kolmelasulise pstoliga, kes tegelikult enda heaolu eest kuigi hsti hoolt kanda ei oska. Ta kohtub kummalise meditsiinikaubitseja Mibu Kyoshiroga, kelle sees on peidus ks ratlemata cool samurai, Deemonisilmne Kyo. Kuna Kyo pea eest on vlja pandud kopsakas rahasumma, siis otsustab tdruk ta kinni vtta ja vimuesindajate ktte toimetada. Ei pea vist mainima, et see tal kuigi hsti vlja ei tule. Enne kui ta sellest ise arugi on saanud, satub ta koos Kyoga kogu maailma (ehk siis kogu Jaapani ;) saatust mjutavate sndmuste keerisesse, kompanjonideks igasugu erinevat tpi sdalased alustades Tokugawa-dnastia trooniprijast ja lpetades alati rmsailmelise ja heasdamliku tagaotsitava kurjategija Yukimura-samaga.

ldiselt oli seeria sisu suhteliselt tihe, seetttu ei ole selle pikemal kirjeldamisel mtet muidu rgiksin ma ju kik huvitava ette ra. Krvalliine on nende 26 osa jooksul vhemalt sama palju kui on peategelasi, kuid samas on kik need liinid omavahel seotud, seetttu moodustavad nad kokku sna meeldiva hise terviku. Tegemist on jllegi meelelahutusliku animega ja mingit sgavamat mtet sealt otsida ei tasu. Samas on sarja tegevustik kaasahaarav ja sama vib elda ka tegelaskujude kohta. Kohati kll tekib tunne, et neid krvalliine on liiga palju ning et nad ei loo htset pilti, kuid tegelikult seal kuigi palju leliigset ei ole lpuks langevad kik killud kenasti omale kohale.

Animatsioon on tasemel, kuid vitlusstseenides kasutatakse siiski leliia ohtralt stoppkaadreid lppude lpuks me elame juba 21. sajandil ja vitlusstseenides peaks ikka tegelikku vitlust ka nha olema. nneks on taplusosaliste vitlustehnikad piisavalt lahedad ning sestap nimetatud kaadrid siiski nii vga ei hirinudki. Pealegi tuseb vitluste graafiline tase lpupoole mrgatavalt. Lisaks on Kyol snagi nnestunud soundtrack, mis ldise hustikuga hsti kokku sobib.
Inimestele, kes samurai-teemadest suurt ei hooli, SDK-d ei soovitaks. Nemad neksid tenoliselt vaid idamaiselt keerulisi (kohati isegi seebiooperlikke) looarendusi, hulgaliselt relvasid, milledest hed peaksid olema vimsamad kui teised, ja keerulise nimega tehnikaid, millede sooritamine jb arvatavasti kikide lihtsurelike keulatusest vlja. Rkimata siis leegionitest erisugustest deemonitest, kes kik tahavad enda mber vimalikult palju hvingut klvata. Ei mingit intelligentset mtlemisainet, mitte midagi learu sgavat.

SDK meenutab parajal mral Kenshinit, jutustades suhteliselt huvitavate tegelastega piisavalt kaasahaaravat lugu lhidalt, tiesti korralik meelelahutus. Vibolla on asi lihtsalt selles, et mul hakkab sda kiiremini pksuma kohe, kui mgad vlja tmmatakse, ning see pimestab mu kainet hindamisvimet. Vahet pole. Mulle Kyo meeldis.




hinne: 8.21
hindajaid:108