"Trigun" on oma humoorika ja sisuka süžee poolest haruldus, võrreldes mõne viimase aja uuema animega.

Anime ise on vaimukast püssimehest Vash the Stampede’ist, kes seeria alguses endast tihtipeale jabura mulje jätab. Vash on tagaotsitav, kuid samas teeb tema püüdmise keeruliseks see, et tema välimus pole kellelegi teada. Vähe on inimesi, kes usuksid oletusi, et see vaimuhaige püssimees ongi Vash. Levivad ju kuuldused Vash'ist kui väga ohtlikust ja tõsisest kurjategijast, keda kõik soovivad tema põhjustatud purustuste tõttu määratud 60 miljardi dollarilise pearaha pärast üles leida.

Vash the Stampede üritab tegelikult just õigluse eest võidelda ning alati inimesi aidata, mis tal sugugi välja ei tule. Enamasti teeb ta maatasa kõik linnad, kuhu ta satub. Põhjustatud kahju maksab kinni kindlustuskompanii, mistõttu on tal sabas ka kaks kindlustusagenti, kes oma silmaga ka näevad, kuidas linn teise järel täiesti maatasa tulistatakse.

Anime algab aeglaselt, kuid keskpaigas hakkavad sündmused järjest kiiremini toimuma. Seeria keskpaigas kohtub Vash nimelt enda uue kaaslasega – Nicholas D. Wolfwood’iga, kes ei jää oma tobeduselt Vash’ile karvavõrdki alla.

Animatsiooni kvaliteet ja veidike mainstream’ist lahti lööv joonistusstiil teevad anime veelgi paremaks. Taustaks on sageli mäestikud või kaljud - kaunid taustad on ka seeria üks suuri plusse. Tegevus on üpriski tihti kiire ning sündmuste käik areneb mõnusa tempoga.

Opening theme jätab esmakordsel kuulamisel hea mulje, kiire rokkmuusika jääb kiiresti kuulajale meelde. Ending theme on võrreldes algusmuusikaga hoopiski teistsugune. Kehvake refrään, veel viletsama vokaaliga ning saundist ei tasu üldse rääkidagi - esmapilgul tundub see idamaise muusika armetu imitatsioonina.

Kokkuvõtteks olen arvamusel, et "Trigun" on väga hea anime, millesarnast on raske leida. Animatsioon ning muusika annavad üldmuljele palju juurde. Tegemist on ülisisuka ning humoorika animega, mille žanriks võib pidada komöödiat, ehkki labast pilamist sealt ei leia.