Tagasi


 

 

 

 

 

Hana Yori Dango - Boys Over Flowers
anr: koolielu / armastusdraama
formaat: seeria (51 osa)
vlja antud: Toei Animation / 1996
arvustaja: Specter



Tsukushi, vaesest perest prit ttarlaps, kes oma vanemate auahnuse tttu on saadetud ppima rikastele ja ilusatele meldud Eitoku eliitkooli, lubab esimesel koolipeval hoida madalat profiili ja vltida sekeldusi. Sellest hoolimata satub ta sna pea konflikti kooli kige populaarsema pundiga F4 (Flowery Four), mis koosneb kige kenamatest (igale maitsele midagi) ja kige rikkamatest noorsandidest (see, miks nad endid lillemeeskonnaks nimetasid jb iga vaataja enda vlja nuputada). Igatahes on tegemist seltskonnaga, kes on valmis igahega tli kiskuma, ja kuna Tsukushi ei suuda oma suurt suud koomal hoida ning hele lillepoistest jalaga lajatab, satub ta nende thelepanu ja seega ka lekoolilise tagakiusamise objektiks.

Pean tunnistama, et kujutatud koolikiusamine ajas mulle kll hirmu peale vahendid algasid munade ja nisuidudega loopimisest ning lppedes inimeste auto jrel lohistamisega. Kige selle taustal nis personal olevat seisukohal las laps teeb mis laps tahab, peaasi et raha tuleb. hesnaga on olukord halb. Aga teatavasti on korduvalt dokumenteeritud olukordi, kus rvitud armuvad oma vangistajatesse. Ka kesolevas loos on rakendatud sarnast vtet - kll veidi modifitseeritult: Tsukushi ei armu mitte ainult oma peamisesse piinajasse Tsukasasse, vaid ka tema spra.

Suuremat osa ttarlapse jrgnevatest hingepiinadest (ja tegelikult suuremat osa seerias toimuvast) kirjeldab minu arvates kige paremini tlus nagu kits kahe heinakuhja vahel. Nimelt kaldub tdruku sda kord introvertse ja minu kui krvalseisja arvamuse kohaselt suhteliselt trjuvalt kituva Lui (kirjapilt kontrollimata) poole, siis jlle paelub teda vgivaldne (peksab kiki ja kike suhteliselt valimatult) ja lrmakas Tsukasa. Ja erinevalt tavaelu pragmaatikast, kus ttarlaps valiks selle, keda ta ktte saaks (antud juhul Tsukasa, kellele Tsukushi poolne kte ja jalgadega tmitamine ning bakaks kutsumine nib snagi meeldivat ja kes omale phe on vtnud, et just sellise naisega peaks ta oma lejnud elu koos veetma) ning hkab vaiksete ja endassetmbunud silmarmude jrele (antud juhul siis Lui, kellel omakorda on vanem naisterahvas sihikul), ritab meie kangelanna neid mlemaid kordamda hoovi tmmata, korrates samal ajal endale, et ei soovi kellelegi haiget teha. Ja loomulikult kukub, minestab ja vigastab ta ennast pidevalt, et mehed teda vaheldumisi psta saaksid. Njah.

Asi, mis mulle teemaarenduses sna tugevalt nrvidele kima hakkas (lisaks kangelanna tielikule otsustusvimetusele), oli pidev rikkuse rhutamine ja selle le ahhetamine (ja uskuge mind, seda oli palju). Ideeliselt taheti kll nidata, et raha ei ole elus kige thtsam, kuid praktiliselt kukkus see sna haledalt vlja eriti arvestades, et peakangelannal polnud midagi vra raha eest reisimise jmt vastu, hoolimata sellest, et teda sealjuures mnitati ja ahistati.

Krvaltegelastest vrib mainimist (mteldes samal ajal miks seda kll vaja pidi olema?) petaja, kes ilmutab end kord kmne osa jooksul ja jagab siis raskestimistetavaid botaanilisi tarkuseteri. Lisaks figureerivad ekraanil aeg-ajalt ahned esivanemad ja ttu lapseplvesber, kelle lesandeks on pakkuda koomilisi vahepalasid (snagi ebannestunult).

Kokkuvtvalt koosnebki lugu ttarlapse khklustest kahe kuhja, vabandust, mehe vahel, koos kohustuslike takistustega suure armastuse teel (kadedad rivaalid, kurjad esivanemad ja suutmatus oma sdant avada).

Joonistusstiil on kohati ehk harjumatu nendele, kes pigem viimasel ajal valmistet animet vaatavad (minule niteks :) eriti ebatraditsioonilisena tundus mulle peakangelanna vlimus, ent praegu ei oskagi tpselt seletada, miks. Vibolla olid ta silmad liiga mmargused vi soeng liiga sorakas. Eks vaadake, ja kui ra tabate, siis elge mullegi. Peamiselt armastasid kunstnikud joonistada lhivaateid hirmus vi llatuses avardunud silmadest ning tuules lehvivatest seelikutest. Loodust on enamasti kujutatud ideaalse ja pastelsena kena vaadata, aga erilisi emotsioone ei tekita. Vga kaunis tleksin vaid lpuloo taustaanimatsiooni kohta, kus minimaalsete vrvide ja kujunditega on vgagi mnus meeleolu loodud.

Tunnusmeloodia kuulus ilmselgelt eelmisesse sajandisse ja ei vastanud just minu muusikalisele maitsele seetttu jtsin selle ka enamasti vahele. Taustamuusika oli just nimelt see, mida nimi lubab taustal, natukene meeleolu kujundav, iseseisvalt thelepanu mitteplviv. Thelepanu tmbas vaid see, kui aeg-ajalt nukralt viiulit kksutati. Endale oleksin valmis muretsema vaid lpuloo ja vimalik, et sellegi vaid animatsiooni poolt loodud positiivse meelestatuse tttu.

Kokkuvttes annab adekvaatse pildi puberteedieas oleva ja kroonilise otsustusvimetuse kes vaevleva ttarlapse sisekaemustest. Kohati on sna emotsionaalne tenoliselt mjub tugevamini just hellameelsematele meie seas. Minu jaoks oli loo tempo liiga aeglane ning peakangelanna kitumine sundis mind liiga sageli kas peoga otsaette laksama vi pehmemaid simunimetusi kasutama. Soovitan ekstreemse seebikapuudulikkuse raviks.

Ahjaa sellel variandil, mida mina kaesin oli vimalik valida vaid inglise- vi jaapanikeelse audio vahel. Seega olin sunnitud kuulama kohutavalt ameerikalikku pealelugemist, mis mind vibolla samuti selle seeria suhtes trksamaks meelestas.




hinne: 7.88
hindajaid:17