Tagasi


 

 

 

 

 

Gankutsuou
anr: ulme / draama
formaat: seeria (24 osa)
vlja antud: Gonzo Digimation / 2004
arvustaja: kaptengalaktan



Kui lugesin, et Gankutsuou orignaalidee autoriks on Alexandre Dumas ning see phineb romaanil Krahv Monte Cristo, valdas mind korraga kahtemoodi tunne. hest kljest on ju see lugu juba nii ra leierdatud, tehtud sellest mitu filmigi. Teisest kljest aga tekkis uudishimu - kas on vimalik nii tuntud lugu jutustada siiski haaravalt? Otsustasin anda sellele seeriale ansi.

Olles ra vaadanud he episoodi, olin ma miskiprast juba kindel, et mulle hakkab see seeria meeldima. Algusest peale hakkas avalduma Gankutsuou eriprane barokk-futuristlik maailm, kus sidavad ringi voolujoonelised tllad, mille ette on rakendatud robotitest hobused. Tegevus toimub umbes aastal 5050 ning peategelasteks on tolle aja Pariisi aristokraatide koorekihti kuuluvad perekonnad ning loomulikult krahv Monte Cristo, kes on saabunud paarkmmend aastat tagasi enda sdi lavastamise ning svakosmosesse piinlema saatmise eest reetjaile ktte maksma. Kuigi selline kokkuvte klab lihtlabaselt, on tegemist siiski sgava ning emotsionaalse looga, mis on tis konflikte, dilemmasid, ohverdusi, meeleheidet, armastust, igatsust, kadedust, vihkamist, spliinilikku tdimust. Nagu nagu srasele romaanile kohane, ei puudu siit ka duellid.

Gankutsuou lugu on esitatud hsti, kuid mis tegelikult sellest seeriast minu jaoks prli tegi, on kunstiline tase. Tundub, et seeria kallal ttanud disainerid ning kunstnikud on vtnud asja tsiselt. Lisaks sellele, et baroklik maailm ja unenoline tulevikungemus on mastaapselt kokku sulandatud, on nokitsetud ka detailide kallal. Eelkige avaldab muljet rivaste ning liikumisvahendite disain, kuid ka arhitektuur ja sisekujundused. Rivaste tekstuur on ldjuhul justkui mitmekihiline ning liikuv, tihti paistab rivastelt veel mingi alamsnum teksti kujul.

Kogu ldine vrvilahendus on kirevalt ilutsev nagu barokile kohane ning lisaks tundub, nagu oleks seriaali tegijad olnud tootmise ajal kange narkootilise aine all niivrd liigub, ligib ja prleb kik. Ttt elda hakkas alguses lausa pea ringi kima, kuid hiljem silmad harjusid ning see tundus sobivat seeria ldise stilistikaga.

Samuti avaldas muljet seeria helikujundus. Foonid olid mitmekesised, valitud hoolikalt ja lisasid atmosfri, mitte nagu mnes teises seerias, kus puudulikku helindamist varjatakse kvaks keeratud taustamuusikaga. Muusika ise aga sobis samuti ldise kunstilise suunitlusega, olles veidi baroklik, kuid siiski tnapevases vtmes.

Kui Gankutsuoule midagi ette heita, siis esiteks kohati 3D-graafika sobitamine pealejoonistatuga vi nende mitte vga sujuv vahelduv kasutus, teiseks mningad ebahtlused loo jutustamises. Kolmandaks aga loo kulminatsiooni ajastus sellel oleks justkui kaks harja ning esimene tundub olevat emotsionaalsemgi kui viimane, mistttu tundub lpplahendus veidi lahja ning hoolimata traagikast siiski kuidagi liiga roosiline. Kuid see probleem on juba universaalsemat laadi kuidas teha veel vgevam lpp asjale, mille kestel oled juba andnud endast parima? Sellegipoolest ei suutnud need vead minu jaoks muuta seeria ldist pilti.

Kokkuvttes viks elda, et Gankutsuou ei ole arvatavasti sobilik igale maitsele oma sna erilise joonistus- ning tekstuuristiili tttu, kuid minu jaoks tekitas see seeria huvitavalt seguse emotsiooni, mida ei saagi teksti panna see on helide, visuaalide ning tunnete kogum, mille snum juab kohale alles sellele kaasa ning sisse elamisel.




hinne: 8.24
hindajaid:103